San Pedro de Atacama– kuidas me Kuul käisime

Trip Start May 07, 2012
1
46
102
Trip End May 01, 2013


Loading Map
Map your own trip!
Map Options
Show trip route
Hide lines
shadow

Flag of Chile  ,
Wednesday, October 3, 2012

Tšiili piiripunktis on väga range kord, sest riiki ei tohi tuua ühtegi taime, seemet, lihatoodet ega puust valmistatud eset. Selleks, et inimesed sellest reeglist kinni peaksid, on piiripunktis roheliste vestide ja kaabudega põllumajandusministeeriumi esindajad. Kõigepealt paluti meil üks deklaratsioon ära täita ning seejärel lasti kogu bussitäie reisijate pagasid läbivalgustusseadmest läbi. Kui nad oleksid mõne keelatud aine avastanud, siis oleksime pidanud trahvi maksma. Kõigepealt antakse meile võimalus kõik ausalt deklareerida ning kui valetad, siis saad trahvi. Lihtne!

Oo kui mõnus päikesesoojus, ai kõrvetab, appi mu nägu on juba punane, päikesekreem, tunne nagu oleks grillahjus..Jah, kõrbes on väga kuiv õhk ja kõrvetav päike! Järgmised päevad veetsime enamuses kuskil varjus olles ja kui oli vaja kuskile minna, siis lippasime ruttu, et päikese käes veedetav aeg võimalikult lühikene oleks.

San Pedro de Atacama on üks huvitav kõrbes asuv (tehis)linn. Oma pikkade tolmuste tänavate, ühekordsete majade ja turistihordidega meenutab ta vägagi Uyunit, kuid samas on selles linnas mingi seletamatu šarm. Kui Uyuni oli kõle ja masendav ning tekitas tahtmise ruttu lahkuda, siis San Pedros valitseb hästi rahulik ja lõõgastav atmosfäär, mis tekitab mõnusalt positiivse tunde. Samas ma ei oska teile täpselt öelda, mis võluvägi selle San Pedro meeldivaks tegi.

Meil tekkis seal oma lemmikrestoran“Ayllu“, kus saime maitsta 2400 meetri kõrgusel Atacama soolaväljadel kasvatatud viinamarjadest valmistatud veini „Ayllu 2010“. Õhtuti süüdati hoovis lõke ning istusime koos soomlaste ja brasiilastega ümber lõkke ja nautisime toitu, lõkkevalgust ning muusikuid, kes lõkke ümber kitarri mängisid ning laulsid. Väga mõnus atmosfäär!

Tintin lubas, et kui meil on maailm avastatud, siis lähme Kuule, kuid saime oma esimese Kuu kogemuse Kuuorgu („Valle de la Luna“, „Moon valley“) külastades juba kätte. Me oleme siin maamunal juba nii paljusid ilusaid kohti näinud, aga Kuuorg pani meie silmad veelgi eredamalt särama. See oli jällegi midagi nii erakordset, et pean järjekordselt tõdema „ma pole elus varem nii ilusat kohta näinud“. Tean jah, et kordan end ning vabandan juba ette, et ilmselt ütlen ma seda lauset järgneva aasta jooksul veel mitu korda. Kõik need kohad, mida külastame on lihtsalt nii ilusad, kuid samas nii erakordsed. Ma ei suudaks teile öelda mis mu lemmikkohaks on, sest nad kõik on lihtsalt nii erinevad.

Ühesõnaga seda orgu kutsutakse Kuuoruks, sest sealne maastik pidi päriselt Kuu maastikku meenutama. Kui see tõsi on, siis ma tahan Kuule lennata! Seal oli nii huvitavate kujudega mägesid, kivisid, soola ja liiva, mis kõik kokku panduna pakkus lummavaid vaateid. Kõige tipuks istusime mäe otsas kivil ja imetlesime päikeseloojangut ning sellega kaasnevat värvidemängu. Kõik need kivimütsikeste ja lumiste tippudega mäed vahetasid pidevalt värvi alates kuldsest toonist kuni sinakas-lillade toonideni. Me lihtsalt naeratasime ja ei suutnud oma õnne ära uskuda! Järgmisel päeval aga nägime midagi veel uskumatut, sest meil õnnestus päris Kuud lähivaates näha!

Hetkel ehitatakse San Pedrosse maailma suurimat astronoomilist vaatlusjaama ALMA, mille käigus pannakse kõrbesse 66 antenni. Niisiis kõrb on astronoomide paradiis, sest see on parim koht tähtede ja Kuu imetlemiseks. Me pole kunagi suured astronoomia fännid olnud, aga parimat kohta astronoomiaga tutvumiseks annab otsida.

Niisiis läksime tähti avastama ning meid viidi põllul asuvasse väikesesse vaatlusjaama, kus asus 10 teleskoopi ning väga lõbus ja jutukas kanadalasest giid. Kõigepealt näitas ta meile laserkiirte abil erinevaid tähti ja sodiaagi tähtkujusid ning rääkis pikalt astronoomiast ja tähtede ning planeetide elust. Peale pikka selgitust oli lõpuks aeg teleskoopide juures koht sisse võtta. Nägime surnuid tähti (väike tolmupilv), galaktikat, liblikakujulist tähtede kogumit, kaksiktähte, imepisikesi beebitähti, värvimuutvat tähte ja lõpetuseks ka Kuud! Kuu nägi välja nagu suur hall kivipall, millele on väikesed augud sisse uuristatud.

Oh, ma pole varem näinud kuidas tähed taevas positsiooni muudavad ning kuidas Kuu mäe tagant nähtavale tuleb. Kõigepealt tuleb kuuvalgus, mis moodustab mäe ümber suure valge ringi, seejärel läheb see valgus aina intensiivsemaks ning taevas muutub üha heledamaks ning lõpuks tuleb Kuu ja pimestab oma valgusega kõik tähed.

Ekskursiooni lõpetuseks kutsuti meid väikesesse majja, kus istusime kõik ringis ümber giidi, kes meie küsimustele vastama hakkas. Sel ajal kui giid tähtsat juttu rääkis, nautisime meie sooja kakaod ning vahepeal imetlesime tähti läbi suure katuseakna. Seal mõnusalt soojas olles ning kakaod juues tekkis tunne nagu oleksime kõik väiksed lapsed, kes on tulnud suure targa onu juttu kuulama.

Meie paaripäevane visiit Tšiilisse oli äärmiselt huvitav ning pakkus meile väga toredaid astronoomilisi avastusi. Vaatan nüüd tähti ja Kuud hoopis teise pilguga ning üritan vahetevahel giidi näpunäiteid meenutada ning mõnda tähte ära tunda.

Järgmisel päeval võtsime suuna Argentiina poole ning peale 11 tundi kestvat bussisõitu jõudsime kenasti Saltasse. Terve see teekond oli nii huvitav, et ma ei raatsinud magama jäädagi. Nägime nii laguune, mägesid, kaktuseid, mitmevärvilisi mägesid, rohetavaid orge kui ka seda kuidas üks suur pilv võib terve mäeaheliku endale kaissu võtta. See pilv oli nii suur, et me sõitsime vähemalt tund aega täielikus udus. See oli üks huvitavamaid bussisõite, mida ma kogenud olen!

Vaadake fotosid ka!
Slideshow Report as Spam

Use this image in your site

Copy and paste this html: