4. päev, 30,97 km, Mägede-Hiieveski

Trip Start Jul 18, 2013
1
5
18
Trip End Aug 02, 2013


Loading Map
Map your own trip!
Map Options
Show trip route
Hide lines
shadow

Flag of Estonia  , Harju County,
Monday, July 22, 2013

Bright blue sky greets me in the morning. The trail goes past Valgehobusemägi Ski Center and turns into forest. Sun shines through trees forming silver patterns on the moss, it looks beautiful. Some trees also lie on the way. Not too much mud luckily. Bag is not heavy because most of the clothes are on and most of the food is eaten.
Hot. I take some of the clothes off. It turns windy, chilly, I put some of the clothes back on. Estonian summer.
Since I ran out of gas this morning and forget to take some matches I have an assignment. To get matches. I notice a „welcome"-sign by the road. What a surprise. Accommodation, sauna and fishing. The host turns out to be Russian, a bit drunk probably, gives me a half empty box and wonders what it is there in Ikla and why everybody is going there. Difficult to explain, nothing actually. Latvia starts there.
Sweet and big blueberries at Kalajärv lake. Strong wind appears. I hide in Noku camping area (laavu?), listen to the wind and watch treetops trying to write something in the sky.
Gray clouds hurry over Kakerdaja bog and wind runs past me. It starts to rain after I've finished crossing the bog. Mostly light rain, we call it mushroom rain. Drizzle. Dry resting places are under fir trees but the further the less rain proof they are.
At Napu there’s a table but no roof over it. Make myself a nest under fire wood shelter. At least a roof over my head.
Road to Hiieveski seems especially long, wet and tiring. And Hiieveski is no beautiful place. Some garbage. No fire wood. Find a dry place under some fir trees, put up my tent and crawl in. Hopefully it will rain less tomorrow.


Telgi ust avades särab vastu sinine taevas. Telk ise on märg, ju on öösel sadanud.
Jalutan mööda Valgehobusemäe keskusest, mille kohvik avatakse alles pooleteise tunni pärast. Rada suundub metsa vahele. Pole õnneks väga porine. Päike langeb tüvede vahelt laiguti samblale, üksik lind vidistab ja on üldse äraütlemata kena olemine. Suur kuusk on pikali, juured taeva poole. Mitu tüve on risti üle tee. Kott on eriti kerge, sest suur osa riideid on seljas ja enamus toitu otsas.
Palav. Võtan osa riideid ära. Tõuseb tuul, metsateel on vari. Panen osa riideid tagasi. Suine aeg.
Ületan Tarvasjõe, mis mitmetes matkajates palju elevust on tekitanud. Zombietripperite installeeritud laud paistab ka, aga saan sillajäänuseid pidi hakkama.
Veidi enne Kakerdaja raba poole keeramist on tee ääres kutsuv silt „Astuge sisse“. Söenurme. Lubatakse forellipüüki, majutust ja tünnisauna. Pean veidi aru ja lähen tikke küsima. Gaas sai hommikul otsa ja leiges pudrus sisaldus kindlasti hulk läbikeetmata koerakarvu. Tikud olid küll nimekirjas, aga kuna kodus neid pakkimise ajal ei olnud (mul läheb alati meelest neid kassa juurest küsida), siis kuidagi sinnapaika see jäi. Esmalt silman murukatusega majja sisenemas meest, kes ilmselt suhtleb kellegagi. Iga teine sõna on „bljääd“. Toosama osutubki peremeheks. Eesti keelt kuuldes peab mind esiti soomlaseks. Suudan meelde tuletada, kuidas on vene keeles tikud. Saan tikud, toosis on kümmekond tikku, vast saan hakkama. Mis seal Iklas on, uurib mees. Kõik lähevad sinna, eelmisel nädalal 200 tükki, selliste suurte kottidega. Tjah, tõesti keeruline seletada Ikla äkilist populaarsust suurte kottidega inimeste hulgas.
Kalajärve kandis teeb rada jõnkse, silte pole ja gepsurada läheb mööda naturaalset metsaalust. Ju ta kohalikule õpperajale püüab juhatada. Vähemalt satun eriti suurte ja magusate mustikate otsa. On läinud pilve ja tõusnud tugev tuul. Hakkab silma palju värskelt murdunud puid.
Lesin Noku lõkkekoha laavus ja vaatan, mis kujundeid puud oma latvadega taevasse püüavad joonistada. Tunnen end nagu kindluses. Laavu on üks lahe leiutis.
Üle raba kihutavad hallid pilved ja tuul matab rabavaikuse enda alla. Raba läbitud, hakkab sadama, vaheldumisi seenevihma ja korralikku. Esimest õnneks rohkem. Mõnus tee vingerdab läbi metsa, vaheldus künkad-mättad-maastikule. Puhkan kuuse all, kus on kuiv, ja vaatan vihma. Ilmselt hakkan jõudma kuhugi järgmisesse dimensiooni. Mida edasi, seda kehvemaks läheb kuusealustega, hakkavad vihma läbi laskma.
Napu lõkkekohas ei ole katusealusega lauda. On võimalus istuda varjulises tualetis, mis on uus, peaaegu kasutamata ja lõhnab hästi. Valin siiski puude varjualuse, kus puudest on esindatud vaid sületäis oksi. Laua all olla oleks ilmselt veel haledam.
Edasi Hiieveski poole. Tallad löövad tuld, mott langeb mühinal. Hiieveski parkla ei ole tõesti mingi kena koht, palju prügi ja klaasikilde. Ja selle keskel silt, mis keelab prügi maha panna. Katusega tuletegemise võimalust ei ole, puid ka mitte. Eriline skaut ma selles vihmas ja märjas ilmselt ei oleks, seega piirdun rosinatega. Isu tegelt pole, tahaks ainult magada ja mitte sammugi astuda. Leian eemal kuuskede keskel kuiva koha, panen telgi üles ja poen magamiskotti.
Homme tuleb Krõõp. Selle nimel tasub elada.
Slideshow Report as Spam

Comments

kylliki
kylliki on

Mis on laavu? Lõuna söödi ära koos potiga, kuigi arvestatud oli meid ennast kaasa arvates...õhtusöök oli disaster -. mmmiissss jahuga see pasta tehtud on? ....kohe valmis suvikõrvits juustuga ----- mmmmmiiissss - oh üllatust! juust on ju piimatoode....mida oli küll raske arvata. Ja jätkuvalt keeldume abist menüü edasiarendamisel. Hommikul arendus see juba veega keedetud pudruks. Püüame homme olla paremad kui eile. Kliendid hakkavad homme aga oma varjupooli otsima stiilipeo raames. Palusid meid rahu säilitada. Huvitav, kas nõudliku sööja vari on leebus ise?

G on

Jee! Võtan Selveri kaasa ja tulen!

Add Comment

Use this image in your site

Copy and paste this html: