3. päev, 28,31 km, Jussi Väinjärv-Mägede

Trip Start Jul 18, 2013
1
4
18
Trip End Aug 02, 2013


Loading Map
Map your own trip!
Map Options
Show trip route
Hide lines
shadow

Flag of Estonia  , Järvamaa,
Sunday, July 21, 2013

It tries to rain a bit in the morning but everything is dry outside.
It starts with ups and downs by the Jussi lakes, I haven't seen these before with cloudy weather. Linajärv lake is a good place for swim, water is dark but the ground is hard, unlike most Estonian lakes.
Lilac bot heather on Jussi clearing matches with dark blue skies. Some meadows and dark forest follow, leaves forming a tunnel above my head. Harakajärv lake is located in the middle of pine forest and swamp, an unlikely place with light green shores. Young ducks hurry away. Then some more ups and down before Aegviidu. In winter there are skiing trails here. In summer only ants mind their business.Snacks by the road include raspberries, strawberries and blueberries.
Rain stop at Aegviidu nature information center with a kind hostess. If you need to charge your batteries then this is the place!
After rain the air is clear and smells good. Long gravel road leads over horizon. Forest on both sides is very quiet except some birds. Trail signs are only very few, luckily I have the gps-track. Minor road lead somewhere into the forest. From childhood on these have left me wondering what's there, where do they lead to. Some owl kind of bird cries and trees start swinging. Mosquitoes appear.
At Mägede the first camping place is occupied by party-Russians. The second is empty. I swim and a family comes to let their dog swim. In my cooking water.
The big blue cloud from yesterday arrives and Russians start to scream. Someone is being killed probably.


Hommikul tibutab ja ei tibuta ja lõpuks on siiski kõik kuiv. Naabrid veel magavad, vallutan katusega laua.
Jussi järvede juures on parajalt turnimist, püstloodis üles ja alla, lõpuks üle kanarbikust lillatava Jussi nõmme, taevas on ka sobivates lillades toonides. Mets kuni Aegviiduni, alguses lehine ja pime, tee kulgeb tunnelis, siis männimets ja Aegviidu suusarajad - matkaja rõõm. Tee kõrval pakutakse vaarikaid, metsmaasikaid ja mustikaid. Vahele jääb ka piknik ja ujumine Harakajärves. Tõeliselt müstiline koht, erkroheliste kallastega lomp keset metsa ja sood. Ehmatan täna juba teist pardiperet. Esimene purjetas peaaegu jala alt avajärvele Jussi järvedel.
Aegviidu loodusmajas on lahke pererahvas, tarbin elektrit ja vett, pakutakse ka teed ja šokolaadi. Käitun moto järgi - lase sant sauna, ronib lavale ka. Sajab vahelduva eduga, kaalun kas minna edasi või jääda öömajale. Muuhulgas saan väärtuslikku infot Loosalu raba läbimise või õigemini selle läbimatuse kohta. Ei ole vist mõtet tõesti kangelast mängida, eks siis läbin selle ja ronin ka Reevimäele kunagi tulevikus.
Vihm jääb järele, asub puhanuna tundmatutele radadele. Õhk on vihmajärgselt värske ja lõhnab hästi, rong koos kojusõidukiusatusega (saun, voodi, matkajärgne õlu) jääb selja taha. Pärast Nikerjärve telkimiskohta kulgeb tee mööda kruusa, pikka ja sirget, mis jätkub kuni silmapiirini ja sealt edasi. See läheb siiski mitte just lennates, aga reipal sammul astudes. Kahel pool on puud tihedas rivis, aeg-ajalt on jäetud rivvi ka mulk. Mulgust paistab metsa sisse, puude taga ongi mets. Mets on vaikne, kostab vaid üksikuid lindude säutse (ju nad on twitteris) ja minu seljakoti naginat. Paar metsateed hargneb, ei tea, kuhu need viivad ja mis seal on. Tee veeres on tühje puidust silte. Matkaraja enda sildid on üsna kadunud, ainult kilomeetritulbad on alles jäänud. Ega siin pole teelt eriti kuhugi muidugi eksida ka.
Õlasirutuspeatuses hakkavad puud latvu õõtsutama, eemal huikab öökulliline lind. Õhk on üllatavalt soe. Ilmuvad parmud ja sääsed ja kärbsed. Neli kärbest istub sokil puntrasse kokku, kui need maha lööks, oleks sama kõva mees kui pool vahvat rätseppa. Saan kahele pihta.
Veidi enne Mägede lõkkekohta lahkneb GPS-i jälg rajamärgist. Märk juhatab mind ringiga. Lähen gepsu järgi otsemat teed pidi. Esimese ja ainsa katusealuse lauaga koha on vallutanud tümpsvenelased. Teine on tühi. Kaugema ja varjulisema istumiskoha juurest korjan õllepurgid kokku, avastan siis laualt täis purgi ja pooliku rummi. Eemaldun juhuks, kui need peaks kuidagi mölluseltskonnaga seotud olema.
Saabub perekond koera ujutama. Mina ujutan ennast. Siis võtan äärmiselt antisanitaarselt koera- ja endaleotamise kohast söögikeetmiseks vett. Üle metsa ligineb suur tume pilv. Seesama mis eile. Hakkab kostma venelaste röökimist. Ilmselt kedagi tapetakse.

Tervitused meeldivale naisterahvale Aegviidu looduskeskusest, kui ta mu blogi üles leidis :)
Slideshow Report as Spam

Comments

kylliki
kylliki on

Tahan ka metsa matkama...eriti seoses sellega, et kohalesaabunud parapsühholoogidest osa häälekalt ei söö piima, jahu, liha, maisi ja mitmeid muid toiduasju. See on nagu miiniväli retseptiraamatus - millelegi ülalmainituist saab ikka pihta tehes mida tahes. Ülejäänud söövad kõike ja viimaste oma ka ära, sõnalausumata nagu õigel maalasel kombeks. Leitud kokk on armas! Taludes kangelaslikult laidusõnu kulinaarse miinivälja läbimisel.

nipitiri
nipitiri on

hee, mul sai gaas otsa, aga sööks nii piima, jahu, maisi, liha kui ka kõike muud :D

Lauka-Mannike on

Soovitan piiritusepriimust. Eesti oludes märtsist novembrini minu meelest parim. PS:Ülehomsest pidavat soojaks ja ilusaks minema.

kylliki
kylliki on

Ülehomsest on ehk soe, aga päike on end kuhugi ära peitnud.

nipitiri
nipitiri on

Piiritusega on olnud õppustel jahmerdamist, miska assotsieerub see mul eelkõige raske ja kohmaka militaarkolaga. Aga gaasi ees on sel tõesti eeliseid :)

Add Comment

Use this image in your site

Copy and paste this html: