Tutukaka sukeldmine, Poor Knights Islands

Trip Start Feb 06, 2008
1
24
38
Trip End Mar 13, 2008


Loading Map
Map your own trip!
Map Options
Show trip route
Hide lines
shadow

Flag of New Zealand  ,
Thursday, February 28, 2008

Järjekordne farmi-hommik väljalennuga 7.00, kuna ees ootas päev merel. Risto ja Anne olid minemas sukelduma, Gerli ja Agur päevatripile kohalikul lahel koos snorgeldamisega. Olime nats ajahädas ja seetõttu kurvilistel mägiteedel sai suisa rallit sõidetud J Jõudsime Tutukakasse 20 min peale kaheksat. Saime oma paberi-protseduurid tehtud ja edasi kalipsot sobitama. Kõik oli väga professionaalne. Kompuutri eripärasid selgitati kõigile personaalselt. Asjad pakiti nimelisse kotti ja toodi laevale. Meid oli ca 15 nägu, kes personaalse vestluse tulemusena jagati gruppidesse. Oli võimalik ka eraldi paaris sukelduda, aga me otsustasime grupi kasuks. Igal grupil oli oma instruktor, kes selgitas reegleid ja kordas üle tähtsamad märguanded. Poor Knight's saarte juurde jõudes sõitsime soojenduseks läbi kalju-augu (hole in a rock) meie 2-dekiline laev mahtus sealt vabalt läbi. Edasi suundusime esimesse sukeldumiskohta. Tegemist oli saare kaljuseinaga, mis kaetud korallidega. Meile selgitati põhjalikult eesootavaid ohte ja vaatamisväärsusi. Põhjareljeef ja sügavused said väga üksikasjalikult kirjeldatud. Samuti anti juhtnöörid, kus on parimad kohad ohutuspeatusteks. Samuti, kui kaugele hoida raidest eest- ja tagantpoolt, mis moodi mureeni koopast välja meelitada jne. Kõik oli äärmiselt põhjalik. Lisaks paarikontrollile vaatas grupi instruktor meid põhjalikult üle ja enne vette minekut pritsiti kõigi prillid anti-fogiga üle. Läksime vette ja jäime ülejäänud grupiliikmeid ootama. Tuli välja, et gruppide komplekteerimisel oldi kõvasti puusse pandud. Gruppi oli sattunud üks väga algaja (kõik olid paberi põhjal AOWD tasemega) ja tõenäoliselt oli ta omale AOWD ostnud J. See pilukas ei saanud end kuidagi vee alla ja ta praktiliselt veeti 6m peale. Aga komöödia alles algas. Ujuvusest ei olnud ta vist midagi kuulnud ja nii see vaene instruktor vedas teda ballooni ventiilist kinni hoides ringi. Vahepeal suisa oli tal ratsa seljas. Kahju, et ma ei taibanud pilti teha J Siinkohal taas tänud Kerdile, kelle koolituse läbinuna tundsime end väga hästi võrreldes ülejäänutega. Grupi reegel oli, et kui esimesel jääb õhku 100baari, siis tõustakse ca 5m peale ja seal veedetakse ülejäänud aeg. Loomulikult oli pilukal selle maadluse tulemusel 10 minutiga limiit käes ja instruktor kontrollis kõigi õhutagavara. Tuli välja, et meil oli teistest palju rohkem järgi ja me jätkasime instruktori soovitusel omapead. Ülejäänud grupp kamandati üles poole.
Nähtud vaatamisväärsusi kirjeldavad pildid. Kuna meil oli super-Fiji nii värskelt meeles, siis midagi vapustavat me ei näinud. Lahedad olid vetikad, mis õõtsusid lainete rütmis ja panid ümbritseva elama. Iga korraga on paranenud mu piltide tegemise oskus ja tulemuseks oli palju pilte ning videoklippe. Ägedad olid erineva kujuga korallid ja merisiilid ning uudishimulikud kalad. Tegin palju makrovõtteid, mis tõi esile veealuse värvikirevuse. Vee temp oli 21 ja nähtavus 20m. Käisime 19m sügavusel ning multilevelsukeldumise aeg oli 49 min.
Laevas tehti meile lahe ekskursioon ümber saarte ja räägiti huvitavat juurde. Sõitsime veel mitmest auguga kaljust läbi ning einestasime. Kohtasime ka 2-meetrist haid, mispeale kogu staff vette tormas. Kahjuks ei saanud nad hai seltskonda nautida, sest see lasi hetke pärast jalga.
Teine sukeldumiskoht oli rifiga varjatud lahesopp, kus mitu koralli torni (pinnacle). Taas saime põhjaliku ülevaate ees ootavast ja avanevatest võimalustest. Seekord otsustasime omapäi minna. See tasus end ära, sest saime esimeste seas alla ja seetõttu, ei pidanud kannatama üles keeratud põhjakatet. Nähtavus oli siin veelgi parem ca 25m. Väga lopsakas taimestik ja õnnestus näha ka raid ujumas. See graatsia on meeldejääv. Tiheda taimestiku sünkroniseeritud edasi-tagasi liikumine tekitas tunde, et hoopis üksikud väljapaistvad kivid ja korallid õõtsuvad J. Mitmekülgne põhjareljeef tekitas aia efekti, kus mõlemal pool võis olla roheline hekk ja sina ujud piki käänulist alleed. Sai ka Annel balloni kohendatud, mis libises vesti küljest ära. Taaskord uus kogemus ja buddy vajalikkuse tõestus. Käisime 17m sügavusel ja 23kraadises vees oli aeg 53min.
Tagasiteel saime minna snorgeldama ja raisid imetleda. Ühes kohas õnnestus näha korraga seitset raid, kes meie tulekul küll üsna käppelt minema ujusid. Ilma kalipsota ei tahtnud seltskond vees kaua olla ja peagi hakati paati tagasi ronima.
Tagasisõidul sadamasse kohtasime kuute väga suurt delfiini, kes tulid paadi vööri lustima. Koheselt lubati meid ka vette nendega ujuma. See oli vägev! Need ilusad loomad tegid meile võimsa show vee all ja peal. Lausa üllatav, kui vähe hoogu nad võtsid, et kõrgele õhku hüpata. Kõigest ca 3m sügavuselt ja mõni sabalöök. Nende omavaheline mäng ja veealune akrobaatika juba ei unune.
Kokkuvõttes võib öelda, et "Dive! Tutukaka" on äärmiselt professionaalne keskus ja Lonely Planeti andmetel kuulub maailma 10 parema keskuse hulka. Väga lahe oli omapäi ringi uidata ja uusi kogemusi saada. Samas pean mainima, et joke ventiil on paras nurisünnitus. Mitte ükski ventiil mitte kummalgi ei pidanud täiesti õhutihedalt kõigi 6 sukeldumise jooksul, mis me siiani oleme teinud. Lekked ei olnud märkimisväärsed ja vaid kõrvaga vaevu kuuldavad, aga siiski. Poor Knights on oma väga suure sukeldumiskohtade arvuga külastamist väärt, sest iga tuule suunaga on olemas varjulisi kohti. Lisaks on seal küllaga vaatamisväärsusi.
Siin teenusepakkuja site: http://www.diving.co.nz/
Slideshow Report as Spam

Use this image in your site

Copy and paste this html: