Mida öelda Istanbuli kohta 2008.a. alguses?

Trip Start Dec 27, 2007
1
Trip End Jan 01, 2008


Loading Map
Map your own trip!
Map Options
Show trip route
Hide lines
shadow

Flag of Turkey  ,
Monday, January 21, 2008

Reis Istanbuli oli üks meie viimasel ajal levinud reisiformaate - "pikk nädalalõpp" suurde Euroopa linna. Nädalalõpp aga sattus seekord juhtumisi olema ka aastalõpp ning otsustasime seda veeta omanäolises Türgis. Meid oli kokku 8 head sõpra - mina ja Risto, Leitti ja Margus, Mersu (alias Merje) ja Tristan, Paula (alias Merle) ja Kristel. Mina, Risto, Leitti ja Kristel jõudsime Istanbuli juba 27.detsembril ning olles ennast vahetult Blue Mosque läheduses asuvas hotellis Sultan Hill varasest lennust ja peaegu uneta ööst pisut välja puhanud, asusime linnaga tutvuma. Jalutasime vanas Constantinopoli osas ja nautisime kitsaid tänavaid, tõmmunahalisi ja uhke olemisega kohalikke ning mõnusat algava puhkuse tunnet.
Käisime ka Grand Bazaril (üks Euroopa suuremaid ja uhkemaid siseturge) ja maitsesime kohalikku maiuspala - kebab koos värskelt pressitud apelsini-granaatõuna mahlaga.
Kaubitsejad on turgudel aktiivsed ja lärmakad, kuid loobuvad siiski üritamast, kui neile viisakalt ära ütled. Täiesti omaette amet on aga Türgis "sisseviskajad" - tegelased, kellest oleneb söögikohtade äri edukus. Osad tüütult jutukad, teised jälle tabava huumoriga ja vaimukad - varem või hiljem lased end ühel neist ära rääkida ning naudid heatahtlikku ja hoolitsevat teenindust - loomulikult mõõduka jootraha eest :-)
Olime oma reisikaaslastele lubanud, et otsime varasemate tulijatena välja parimad shoppingukohad ja variante ka uusaastaöö pidutsemispaigaks. Nii me siis teise päeva veetsimegi - suuri kaubanduskeskuseid väisates. Veendusime, et need ei ole kohad, kus liiga pikalt aega veeta - hinnad üsna kallid, vaheldumisi kuulsaid ja vähemkuulsaid brände, kuid huvipakkuvat valikut meie maitsele mitte eriti.
Mõnusaks avastuseks oli käratsev peatänav Istiklal, mille poodide valik tegi juba esimeste sammudega keskustele silmad ette ning mida ääristasid lugematud hubased söögikohad.
Proovisime kohalikku ühistransporti, mis omal erilisel moel toimib väga ladusalt. Trammid on seal kaugelt moodsamad kui meie Tallinna omad aastal 2008. Valisime välja mõnusa õhtusöögikoha ning õhtul hiljem otsustasime ära proovida ka kuulsa Türgi sauna. Ja hiljem erinevaid saunakogemusi võrreldes võib öelda, et selle õhtu oma oli parim.
Türgi sauna eripära seisneb selles, et sul on oma isiklik ihuhooldaja, kes sind uksel vastu võtab ja sinuga siis algusest peale tegeleb. Keset sauna on suur kiviplaat, kus kõigepealt  oma kehal kuumeneda lastakse ning siis alustab ihuhooldaja oma rituaali - algatuseks hõõrub sind kooriva kindaga - see on ühtaegu naljakas ja tsipa piinlik hetk - ükskõik kui puhtaks sa end ka ei pea - musti rullikesi muudkui koorub. Siis loputatakse, pestakse, masseeritakse, jälle pestakse. Kui annad mõista, et oled teenusega rahul, hõiskab pesija omal lärmakal moel ja tunneb end meelitatult. Küsib su nime ja mäletab seda ka natukese aja pärast, jätab mulje, et oled talle tähtis ja ainulaadne klient. Kõike seda muidugi ootuses, et hiljem jootraha andes mäletaksid, kui väga sa nautisid. Selle õhtu saunas oli ka harilik leilisaun ning bassein - olime igati rahul ja seda ka hoolimata üsna soolasest hinnast - 350 EEK-i.
Sama päeva õhtul saabusid ka meie ülejäänud reisilised - küll piisavalt hilja, et nägime neid alles hommikul.
Suurema seltskonnaga hargnesime gruppideks  - kes tahtis kultuuri, kes kaubandust või niisama linnamelu nautida. Vaatasime ära suuremad pühamud - Blue Mosque ning Hagia Sofia. Viimane on huvitav segu kristlikust ning islami jumalakojast - elemente on hoones mõlemast. Ehitistele on omane mastaapsus ning toretsev stiil. Sultani loss oli maa-alalt suur, kuid sisult üsna laiali pillutud ning midagi väga märkimisväärset meelde ei jäänud. Vahest ehk meeletud supipajad lossi köögis - arutasime, et mitu inimest oli vaja, et seda pada paigast nihutada. Meelde jäi ka türklaste portselanilembus, mida Hiinast Euroopasse vahendati. Kuulsast Mingide dünastia portselanist oli väljas päris uhke kollektsioon.
Külastasime kalaturgu ja maitseaineturgu, lõunatasime populaarsetes sillarestoranides, käisime tornis vaadet nautimas, puhkasime ja magasime. Käisime veel kord saunas - nüüd juba suurema seltskonnaga - aga nagu eespool hoiatatud - teine saun oli keskusele lähemal ja väga üle rahvastatud - me ei saanud erilist elamust.
Uusaastaöö veetsime mõnusas kohalikus söögikohas peatänava läheduses. Suur peaväljak oli vägivallaohu tõttu suletud ning linnas oli korravalvureid keskmisest rohkem, kuid tervikuna see kedagi ei häirinud - oli isegi turvalisem tunne.
Paula, kes oli Istanbulis käinud ka ca 5 aastat tagasi, arvas, et linn on vahepeal päris palju muutunud - oluliselt euroopalikumaks, kuid ka kallimaks ning mõneti "külmemaks" ning anonüümsemaks.
Aga me olime kõigest hoolimata selle aatavahetusega igati rahul.
Lendasime Airbaltiku lendudega, mis startisid Riiast.
Istanbul hotels Slideshow
Add Comment

Use this image in your site

Copy and paste this html: